Pärast pikka tööpäeva ekraani taga on paljudel silmad punased, kipitavad või tunduvad väsinud. Kuiva silma vaevused on ekraanitöötajatel tavalised. Hea uudis on see, et enamasti aitavad juba lihtsad igapäevased harjumused – ja kui need ei aita, saab põhjust optometristiga koos uurida.
Kuidas kuiv silm tunda annab?
Kuiva silma tüüpilised tunded on kipitus, liivsus, põletamine, punetus ja väsimustunne. Mõnel pole valu, vaid nõrk pingetunne või vaheline udune vaatepilt, mis pilgutamisel hetkeliselt selgneb. Need vaevused süvenevad tavaliselt päeva teises pooles ja keskendunud ekraanitöö järel.
Osa inimesi kirjeldab ka võõrkeha tunnet silmas või hoopis rikkalikku pisaravoolu – just kuiv ja ärritunud silmapind võib paradoksaalselt anda pisaraid juurde, püüdes ennast kaitsta. Seega ei tähenda vesine silm alati, et kuivust pole.
Miks ekraan silmi kuivatab?
Silmapinda kaitseb ja niisutab õhuke pisarakiht, mis uueneb iga pilgutusega. Ekraani keskendunult vaadates pilgutame märgatavalt harvemini – pisarakiht aurustub ära ja silm jääb kuivaks. Tekib kipitust, liivsust, punetust ja vahel ka udune vaatepilt.
Lisaks mõjutavad vaevusi kontorites tüüpiliselt kuiv õhk, konditsioneer, tuulutus ja akende lähedal töötamine. Ka kontaktläätsede kandmine võib kuivustunnet rõhutada.
Samasugune olukord tekib ka muude keskendunud tegevuste juures – pikaajalise lugemise, käsitöö või sõidu ajal pilgutamine väheneb samuti. Seetõttu pole kuiva silma vaevused pelgalt ekraanitöötajate mure, kuigi kontoripäevad seda kõige sagedamini esile kutsuvad.
Mida saab ise teha?
- Pilguta teadlikult. Aeg-ajalt tee paar aeglast, täielikku pilgutust – see uuendab pisarakihti.
- Järgi 20–20–20 põhimõtet. Iga umbes 20 minuti tagant vaata vähemalt 20 sekundiks kuhugi kaugemale – silmalihased saavad puhata ja pilgutamine taastub.
- Sea ekraan veidi madalamale. Kui vaatesuund on kergelt allapoole, on silmad vähem avatud ja pisarakiht aurustub aeglasemalt.
- Kontrolli õhku. Väldi otsest konditsioneeri või ventilaatori voogu näole; vajadusel aitab ruumiõhu niisutamine.
- Reguleeri ekraani seadeid. Heledus ja kontrast peaksid sobima ruumi valgusega ning teksti suurus peaks olema piisavalt suur, et poleks vaja pingutada.
- Tee pausid. Tõuse ja liigu aeg-ajalt – puhata saavad ka selg ja kael ning silmad on ekraanist eemal.
- Joo vett. Piisav vedelikutarbimine päeva jooksul toetab ka silmapinna niiskust.
- Väldi silmade hõõrumist. Hõõrumine ärritab silmapinda ja võib vaevust süvendada.
Kas silmatilgad aitavad?
Niisutavad silmatilgad – nn kunstlikud pisarad – võivad kuivustunnet korralikult leevendada. Kui tilkasid on vaja sagedamini, tasub eelistada säilitusaineteta variante. Õige valik sõltub siiski inimesest ja tema vaevustest – optometrist aitab leida sobivaima, ka kontaktläätsede kandjatele.
Tähele tasub panna ka seda, et mõned tilgad sobivad läätsedega, teised aga mitte – pakendi või apteekri juhendi lugemine ning optometristi nõu ei nõua palju vaeva.
Kuiv silm ja kontaktläätsed
Kui kannad kontaktläätsesid ja silmad tunduvad kuivad, ära kannata lihtsalt – läätsed ja kuivus ei ole alati head sõbrad. Sobimatud läätsed või liiga pikk kandmisaeg võivad kuivustunnet süvendada. Optometrist saab hinnata, kas teine läätsemudel, hooldusvahend või lühem kandmisaeg aitaks.
Sama kehtib silmaallergiate ja muude nahaseisundite kohta, mis võivad samuti kuivustundega kaasneda – seetõttu tasub püsivate vaevuste korral hinnang saada, mitte lihtsalt tilkasid juurde osta.
Millal tasub pöörduda spetsialisti poole?
Kui vaevused kestavad nädalaid hoolimata harjumuste muutustest, silmad on püsivalt punased või valulikud või nägemine kõigub, on mõistlik pöörduda optometristi juurde. Kuiva silma nõustamisel kaardistatakse koos vaevuste põhjused ja lepitakse kokku isiklik plaan nende leevendamiseks – keskkonnast tilkadeni.
Samuti tasub pöörduda, kui kipitus häirib uinumist, ärkad öösel kuivade silmadega või hommikul on silmalaud kleepunud. Need on juba aspektid, mille puhul lihtsad harjumused üksi ei pruugi piisata ning selgem plaan aitab.
Kui ilmneb kahtlus meditsiinilisest probleemist, suuname sind edasi arstile. Optometrist ei ravi silmahaigusi, kuid ta aitab vaevuste päritolu selgeks teha ja igapäevast elu oluliselt mugavamaks muuta – sageli juba väike muudatus töökoha seadistuses või õige tilkade valik annab märgatava leevenduse.
Kokkuvõtteks
Väikesed muudatused igapäevas – pausid, teadlik pilgutamine ja ekraani sobiv asend – aitavad tihti juba palju. Kui vaevused püsivad, broneeri kuiva silma nõustamine ja leiame lahenduse koos.